Must päev Muru rosaariumis 05/10/2012
Mustem kui Black Lady ja Schwarze Madonna kokku. On mul mõned roosipeenrad, mida ma hellitavalt (oma kõrva jaoks) Muru rosaariumiks kutsun. Roose kuskil 120-130 vahel, erinevaid sorte 100 ringis. Olen seda muude toimetuste kõrvalt üritanud korda nokitseda, viimane peenar poole peal. Vaatamata sellele, et ma ise neid talveks mingil moel ei katnud (sügistuul keerutas neile natuke puulehti ümber ja taevas kattis lumega), elasid nad talve ilusti üle. Paar põõsast tunduvad vähe kiduramad ja päris välja läks ainult üks- eriti talvekindel kanada roos Morden Amorette. Olin nad juba kenasti tagasi ka lõiganud. Aga täna öösel- varahommikul otsustasid lambad, et olen sellega ikka liiga tagasihoidlik olnud ja võtsid ise ette korraliku kärpimistöö. Maja lähedal on üks väike värav, mida meie eriti ei kasuta, küll aga lambad- nimelt karja sealt möödudes moodustub järjekord, et värava tugipostide najal ennast sügada. Eks siis nüüd keegi sügas nii ennastunustavalt, et loksutas värava lahti. Väravast väljudes on nad kõigepealt võtnud mõned ampsud kiviktaimlast ja siis otse keset hoovi mu roosiaeda põrutanud. Seal on tublit tööd tehtud, mida näitavad tihedalt sõrajälgi täis peenrad ja raagus roosioksad. Peenarde vahel olev muru, mis tegelikult juba hädasti pügamist vajab, on kenasti mulle jäetud. Lambakari ise lesis kenasti maja kõrval murul, laste kiikede, batuudi, mängumaja ja liivakasti kõrval. Seal oli ka vähemalt korralik murupügamine ette võetud. Aitäh! Ja see ei ole veel kõik. Paar tundi hiljem saabus suur rekka järjekordse väetisekoormaga. Millegipärast suudavad need kõik meilt lahkudes kenasti selle kurvi läbida. Sisse sõites aga lastakse üle ühe peenra serva. Paar päeva tagasi sain just korda selle servmise Knirpse täis peenra ja nüüd .... pidin seda jälle uuesti tegema. Paar põõsast on ikka täiesti otsas. No ei ole see äär märkamatu, seal on ka tänavakividest hoovi äär ju... Ehk siis- pilte, mida kavatsesin varsti korda tehtud Muru rosaariumist näidata, ei tule niipea. Kui üldse. Oleneb kui kaua liigkärbitud taimedel põdemine aega võtab ja kas kõik üldse selle üle elavad. Seniks võin mõningaid oma roose FB albumist https://www.facebook.com/#!/media/set/?set=a.160907717309077.38382.100001695506234& meenutada. Add Comment Jäärapoisid hakkavad müügiikka jõudma 05/05/2012
Üritasin jäädvustada meie noori poisse, kes müügiks pakkuda. Esimene juba üle 3 kuune, ehk siis paras loovutuseks, teised jõuavad riburadapidi ka. http://liinavabrik.weebly.com/loomad1.html Huvilistel palun kiiresti broneerida :) Esialgsed mõtted villade kohta sellised. Villad kõigil hästi valged ja tunduvalt läikivamad, kui ristanditest emadel. Villa kasvukiirus tundub olema isadelt ehk siis nt. 3 kuusel Vollil oli vill ca 8cm. Teistel tundub enamvähem sama tulevat. Mida (villa)tõulisem on ema, seda wensleylaadsem on ristandjärglase vill. Tumedapealine ristandutt, kelle isaks oli 100% islandi jäär, andis kõige rohkem wensley moodi järglased (need siis 50%wen+25%CC). 100% finulli + 100% wensleydale ristanditel on väga läikiv, sirge ja kiire kasvuga vill. Üks neist valge utt ja teine must jäär, tõenäoliselt pügan mõlemad sügisel ja naudin ketramist :) Üks mõte utt-talledega on olnud, et pügan 4-5 kuuselt ja proovin kuidas vabrikulõnga saab teha. Vill müügis 04/23/2012
3 utte pügatud, villad pestud ja pakun müügiks vt.http://liinavabrik.weebly.com/vill-ja-lotildeng1.html Viimane poegija ja rekordtall 04/09/2012
Selleks korraks siis kõik- viimane ootaja, wensleydale Gala, sai ka laupäeva õhtul omadega maha. Viimase nädala lamas ta juba päris palju ja paar päeva oli tal ka tupelusikas (tänud jälle Antsule&Lillele) peal, sest tupp oli ikka pääris pikalt välja punnitanud. Selle võtsin küll mõni päev tagasi jälle ära, sest tundus, et asi paranes. Laupäeva õhtupoole siis käisin korraks wensleyde laudas, kõik tundus olevat nagu tavaliselt. Gala oli oma boksis püsti ja nosis heina. Nagu ikka, vaatasin ma talle igaks juhuks ka tahapoole ja mis ma näen- kaks sõraotsakest paistavad. Sel päeval ma seda veel küll ei oodanud, mingeid märke, et lähiajal midagi toimuks, ei olnud. Aga ega siis midagi, rõõm ikka, et ometi viimane ka asja ära teeb. Tal olekski veel viimane nädal jäänud, kui arvestada aega, mil jäära juures olid. Fikseerisin kellaaja ja läksin korraks toa juurde, väiksemad lapsed vaja sättida, et saaksin rahulikult poegijat valvata. Kui 20 min. pärast tagasi olin, oli olukord muutusteta. Sõraotsakesed näha, utt ise aga rõõmus- rahul ja nabis heinaliblekesi. Jäin siis teda jälgima ja mina küll nii rahul polnud, sest tal ei paistnud mingeid presse olevat vähemalt 20min jooksul. Talleke ju selles kõige kitsamas kohas. Võtsin juba telefoni kätte, et tohtritele helistada ja küsida, kui kaua on normaalne, et sellises seisus asi paigal. Minutike- paar seisin siis veel niimoodi telefon näpus. Aga siis ometi tuli lambal press. Ta lasi ennast maha külili ja see hääl, mis siis koos punnimisega tuli...... ma pole veel midagi sellist kuulnud, kui välja jätta sünnitusmajas mõned häälekad venelannad. Aga tulemust polnud mingit, talleke ei liikunud grammigi edasi. Rohkem ma igatahes oodata ei julgenud. Sain jalad välja sirgeks ja kuna pead ei mahtunud august välja aidata, tõmbasin vaikselt jalgadest. Õnneks tuli ka pea kenasti nähtavale ja tirisin edasi.. ja edasi.... ja edasi. Päris pikk tall oli;) Ja kui väljas, siis sai mu arvamus kinnitust, et oli üks pirakas tegelane. Ja väga tugev ning elujõuline, sest kohe hakkas määgima ja püsti ajama. See muidugi ei õnnestunud tükk aega, sest need ülipikad koivad ei kuulanud sõna. Ema muidugi ka pigem segas teda, sest lakkus ja nügis väga energiliselt. Talleke siis erandkorras üksik (eelmised kõik eranditult toonud kaksikud), suureks rõõmuks uteke ja sünnikaaluks 6,7kg!! 
Gala- Matilla s.07.04
Siinkohal muidugi tõdemus, et UH abil saaks nii mõndagi reguleerida:) Sai see utt ju kõige pikemalt kaera ja oli tal ka isukest. Suurt kasvu ise ka muidugi, et julgesin vabamalt sööta. Ja pärast esimeste wensley tallede sündi, kes olid 3,2 ja 3,4kg, ei olnud ma ka enam eriti kitsi:) Väikseid siniverelisi siis nüüd 4 tüdrukut ja üks poiss. Laupäevaks plaanis olnud lokilammaste pügamine lükkus muidugi edasi, aga ainult päeva võrra- eile pügasin 2 nädalaste tallede ema Nora. Ta polnud küll eriti koostööaldis, talled kisasid kõrval boksis jne. Pügamine käis siis nii, et lammas püsti neljal jalal. ... igatahes on lokid nüüd leos... Veel ühed wensleyd.. 04/02/2012
..sündisid neljapäeva hommikul. Hommikuse ringi ajal ca 7.30 paistis üks sõraotsake. Arvasin, et jõuan tagasi sündimise ajaks, aga ca pool tundi hiljem oli juba kaks tallekest olemas, esimene neist- poiss- juba ka jalgel ja piima kallal. Sündisid siis jälle poiss ja tüdruk (5,2kg ja 4,4kg). Jääral on kaelavill selline helehall- hõbedane. Tea kas jääbki (mis oleks lahe) või muutub kasvades valgeks. Nii et nüüd meil 3 utte ja üks jäär ja veel üks poegimata lokilammas. Õnneks on nüüd viimased poegijad mu vaikseid soove kuulda võtnud ja poeginud nendel päevadel, kui ma tööle ei pea minema, muidu pabistaks seal nende sinininade pärast.  Hot- Amy&Alf- s.29.03 Jäärakesega jälle selline juhus, mida varem pole kogenud. Nimelt kaka kittis tagumiku nii kinni, et sealt enam midagi välja ei mahtunud ja juba oli osa kuidagi sabajuurika kõrvale pressinud. Õnneks märkasin ja sain lahti päästa- tuli kohe survega suur laar kollast :) Ei tea, mis jama oleks võinud jälle tulla, ehk abiks ka kellelegi, et mida kõike peab jälgima. Käsitööd ka ikka natukesehaaval saab teha. Mi tellitud sõrmikulõng kinnasteks saanud (vt. http://www.weebly.com/weebly/main.php vill; kudumine) ja paar angoorasegu ka katseks tehtud. Kevad tungib peale, visalt küll aga möödapääsmatult. Kuldnokad kössitasid täna hommikul kambakesi kase otsas ja kasemahla jooksutila otsas oli jääpurikas. Mahlakase pidime eile ümber vahetama, sest eelmine oli lambaaia nurga sees, kus lambad siiani eriti ei käinud. Aga eile sai sinna lähedusse neile nende esimene silorull tõstetud ja siis avastasid nad ka kasemahlaämbri ja lasid hea maitsta:)  Eeskuju on nakkav, issi ja vanem õde on ju jahimehed, ega siis kahene pesamunagi maha saa jääda. Tuleb lihtsalt jõukohane sihtmärk valida:) Kanadel ka väheke elevust juurde, neil uus kavaler majas. Kust sain? Vahetasin kotitäie kapsaste vastu!  Jalutuskäik Mustpeaga 03/27/2012
Täna siis selline lugu, et pärastlõunal avastasin ühe ute "täis" olevat. Ikka nii hullusti, et vasak külg lausa seljast kõrgemal tunduvalt ja kõht kahele poole nii punnis, nagu oleks midagi risti kõhus. Ega siis midagi, läksin tuppa kirjavara otsima, et värskendada mälu abi variantidest. Loosi läks pool liitrit piima ja päevalilleõli segu. Siis rihm kaela ja jalutama. Päris pikad tiirud tegime mäest üles ja alla, üles ja alla. Siis aiast välja ja tiirutades hoovile, kus utt oleks hea meelega majatrepist üles läinud ja tassi kohvi küsinud. 
Tegelikkuses muidugi oli paras pusimine ja võitlus temaga, et ta kõnniks ja veel sinna, kuhu mina tahan. Aga tiirud me ära tegime hoolimata tema tallede maha jäämisest ja hädaldamisest. Ja selle kõige käigus ikka paar röhatust ka kätte sain (no nagu beebiga tegelemine tundub;) ) Kui siis lauda juurde tagasi saime, hingeldas mammi paar minutit .... ja kargas siis aga kohe heinasõime kallale. No eks siis sai olemine paremaks ja hiljem kontrollima minnes juba mäletses nii et ehk sai ikka päris korda. Ja siia siis ka paar pilti meie "sinivereliste" järeltulijatest. Eks Rootsi kuningakodagi avaldas täna uusi pilte printsessist, kuidas siis minagi maha jään;) 
Annie
Blueskinhead;)
Esimesed Eestis sündinud wensleydaled :) 03/25/2012
 Siin nad siis on- esimesed puhastverd wensleydaled, kes Eestis sündinud! Suureks rõõmuks utt-talled, üsna pisikesed- 3,2 ja 3,4kg. Halli lapsed jm. 03/17/2012
Loodetud nädalast on saanud 10 päeva ja juhtunud on ainult see, et Halli poegis. Tal käis see küll eriti lihtsalt. Kui korraks lauda juuurde läksin (tegelikult küll keldrist kartuleid tooma), siis paistis tal taga limanire. Kartulid kooritud ja ahju pandud jõudsin pool tundi hiljem tagasi ja juba oli üks tall olemas. Ja kohe tuli ka teine lupsti. Nagu meil tavaks- poiss ja tüdruk. Poiss oli küll paras kribu ja kaaludes selguski, et tervelt kilo õest kergem. Kaalud siis 4,4 kg ja 3,4kg. Kuna Hallil olid nisad nii jämedad, üleminekut udarast nisaks polnudki, nagu kondiitriprits, siis sellele pisemale andsin sondiga esimese kõhutäie, et aega ja hingerahu hoida. Piima tuli nii palju, et 100gr sai täis alla 10 tõmbega, nagu lüpsilehm :) Edasi veel selline seik, et ühel tallel oli saba verine- vaatasin lähemalt, veidi katki. Mõtlesin, et kuidas utt siis niimoodi talle sabale on astunud, et kohe katki. Kui aga sondi järel käisin, siis tagasi jõudes veritses juba ka teise talle saba. Siis sain aru, et utt on neid närinud. Esimene mõte oli kohe, et mingi ainete puudus. Kui ta aga tallesid puhastades sabaaluseid nuhkis ja sabasid limpsis, siis arvasin, et ta lihtsalt emmede koolis polnud eriti tähelepanelik olnud. Oli meeles, et tuleb mingid peenikesed rippuvad asjad ära närida, aga nabaväätide asemel leidis tema sabad..... 
Halli- Illa&Väikevend- s.11.03
Finulli lastest- ilmselt valgel tüdrukul vill wensley tüüpi. Mustast poisist tõotab aga tulla midagi päris huvitavat- Pehme nagu finull ja läikiv kui wensley ja veel must! Pildilt on näha, kuidas valgel juba vill läigib. Ristandite villast üldse, siis kasv on küll äge- esimesed veidi alla 2 kuused talled on juba varsti parajad pügada, kui tahta tavapikkuses villa saada :) 
Viimaseid tallesid ei pea enam kaua ootama, kõige rohkem kuu aega ainult veel ;) Wensleydale ja finulli ristandid 03/07/2012
Poegisime Pippaga laupäeval;) St. finull oli mul juba eraldi aeda pandud ootama ja laupäeva pärastlõunal oli kindel, et nüüd läheb asjaks. Kella 18 paiku veel midagi ei paistnud, aga utel oli näha juba valus, küliti maas ja pea seljas. Käisime saunas (mina lastega, mitte lambaga) ja kui pärast seda kell 20 uuesti lauta ruttasin, läks mul väga kiireks. Nimelt seisis utt püsti ja taga rippus tal üks must pea, paistis teine päris elutu. Lähemal selgus, et jalad on kõveras, ainult sõraotsakesed väljas. Tõmbasin siis need jalad välja ja sain talle kätte. Hingama hakkamisega oli veidi tegemist, aga korda me selle saime, küll veidi ragina ja lurinaga jäi ta hingama. Ainult silmavalged olid tal täiesti punased verevalumis- eks ta oli siis juba mingi aja seal rippunud niimoodi ja jõudsin veel õigel ajal. Ema hakkas hoolega talle puhastama, aitasin teda natuke ja jäin järgmise tulekut ootama. Varsti tulidki uued pressid ja hakkas paistma valge ninake. Seekord tuli ainult pea. Leidsin siis ka ühe jala ja sain selle ilusti välja, kuid teise jala kätte saamiseks nappis ruumi. Nii ma siis tõmbasingi selle talle välja üks jalg ees. Kuna see utt oli üüratu kõhuga ja lausa kandiline, siis arvasin tal küll kolmikud olevat, aga asi piirdus siiski kahega. Eks ma olin veidi pettunud- pole mul ju kunagi kolmikuid olnud. Teisest küljest muidugi kaks on ikka kindlam. Ja siiani on meil kõigil olnud kaksikud, enamasti poiss+tüdruk. Sama reegel jätkus ka Pippa puhul- must poiss ja valge tüdruk. Aga sünnikaalud olid küll päris korralikud, eriti finulli kohta, poiss 5,3kg ja tüdruk veidi üle 5kg. Ja kosuvad ka väga kenasti. 
Pippa- Olle&Britta-s. 3.03.12 Must poiss on pigem finulli moodi, pea kuju laiem ja lühema ninaga, valge tüdruk wensley moodi. Villa kohta veel vara midagi arvata.
Nüüd siis jääb oodata 3 wensleyd ja tumedapealise- islandlase ristand Halli. Huvitav, kas võib olla tõu eripära, et ei hakka väga vara innasessioon pihta, olid nad ju juuli lõpust juba jääradega koos. 2 wensleyd (Nora ja Hot) tunduvad olevat küll lähema nädala teema, Galal läheb kauem ja Hallist ei saa aru:) Näis. Rebaselõng 03/03/2012
Mõni nädal tagasi tellisin oma (jahi)mehelt ühe rebase, pügamise eesmärgil:) Tellimus täideti. Oli korralik loom- karv kenasti korras ja enam-vähem puhas, seljas ainult kolm kirpu;) Pügasin maha kõik, mis kannatas. Kas teate, mis värvi on (puna)rebane- vesihall!! et mitte öelda sinine. Mina seda varem ei teadnud. Niisiis loputasin need karvad läbi ja kuivama. Ning kraasisin pooleks pruuni finulli villaga. Rebase karva panin kogu täiega, ilma sorteerimata, sest aluskarv tundus liiga lühike ning muidu oleks kogu vähegi punakas kraam kadunud. No ei edenenud see ketrus kohe kuidagi, aga valmis sai lõpuks selline lõng. 
Ehk tulevad kudumis need punased nn. ohakad välja turritama ja annavad väikese rebaseefekti. Arvasin, et rohkem ma enam rebast kedrata ei taha. Aga nüüd ca nädala möödudes küsisin mehelt, et ega ta veel mõnda rebast pole luusimas näinud...... |
RSS Feed