Ühe neist- poole aastase Ottoh´i (lehe päises oleval pildil) palju imetlevaid pilke ja pehmeid silitusi saanud siidised lokid on pügatud ja soovijaile saadaval.
http://liinavabrik.weebly.com/vill.html
Neli meie uhketest wensleydale noorjääradest käisid Palamusel väljanäitusel.
Ühe neist- poole aastase Ottoh´i (lehe päises oleval pildil) palju imetlevaid pilke ja pehmeid silitusi saanud siidised lokid on pügatud ja soovijaile saadaval. http://liinavabrik.weebly.com/vill.html
0 Comments
Nüüd on saadaval wensleydale ristandlammaste vill kraasituna. Tugev, läikiv kraasvill sobib väga hästi viltimiseks, ketramiseks või segamiseks teiste kiududega. Hind 3.50 eurot 100gr eest, või ostes suurema rulli kaupa 30 eurot kg. Rullid 800 gr kuni 1,1 kg. Kogus piiratud, kiirustage! :)
Sellekevadised puhtaverelised wensleydale jäärakesed on saadaval. Sügiseks kindlasti juba ka paaritusvõimelised, kuid mitte väga kõrgekasvulistele uttedele :) Tallena ostes on boonuseks nende eriti väärtuslik esimene vill- praegu 4-5 kuustel juba kuni 15 cm pikk, väga pehme ja siidine, läikiv ja lokiline, hinnanguliselt vähemalt 100 euro väärtuses villa igal loomal. Samuti on müügis eelmisel kevadel sündinud noored jäärad, toredad ja tegijad poisid.
Aeg kaob kiirelt ja nii on viimased talleuudised üles tähendamata, kuigi need viimased talled juba pea kolm nädalat vanad. Aga ega palju pajatada polegi. Viimaselt viielt siis jäjekorras: wensleydale utt Gaia oma esimesel poegimisel tõi kena tütarlapse. Vanemad wensleydaled Gala ja Amy esinesid segapaaridega. Tumedapealine ristand Halli oli ainuke keda öö läbi valvasin. Ja vastu hommikut oligi veidi abi vaja, sest üks talleke oli märja peaga õue läinud. St. siis, et ainult pea oli väljas ja mul tuli hakata jalakesi otsima. Läks nii hästi, et õnnestus see peake tagasi lükata ja siis uuesti õiges asendis tall välja saada. Teine tall sündis juba kenasti. Need siis ka utt ja jäär. Ja nädalase pausi järel poegis ka viimane, nooruke wensley-finulli ristandutt, ja jälle segapaar. Sealt on siis väga mõnusta villa oodata.
Vanematest talledest niipalju, et kasvavad kenasti. Mu lemmikutest nt. eelmises postituses nimetatud wensleydale jäärake Nelson kaalub 1 kuuselt 20 kg. Kui talv läbi käisid lambad vabalt väljas, siis nüüd on lisaks talledega uttedele ka noored ja ka alles tiined vanemad uted laudas. Karjamaad kosuvad väga visalt (vastupidiselt niidetavatele muruplatsidele) ja nii ei lase ma veel karja sinna sõkkuma ja seda vähestki hävitama. Ja täna peaks teoks saama ka suurem pügamine. Nii et kel villasoovi, vaadake mõne aja pärast müügilehele. Ekslusiivsematest tuleb sel korral saadavale paar lambatäit puhtatõuliste wensleydalede tallevilla aastastelt loomadelt. Ja kõige erilisemana süsimusta wensleydale-finulli ristandi pikki lokke väike kogus :) Järgmisest kümnest päevast ja seekord lühidalt. Poegis 6 utte, kahel neist üksiktall, ülejäänutel kaksikud (tegelikult olid ühed sünnilt kolmikud, kuid üks tibatilluke 2 kg-ne talleke oli minu kohale jõudes surnud). Uttesid ja jäärasid võrdselt, nende seas ka üks eriti ilus ja suur puhtavereline wensleydale jäärake :) (sünnikaaluga 7,2kg). Wesleydale tõu puhul on tihtipeale kõrvad, mis hiljem üleni musta värvi, sündides alles mustatäpilised - lapilised, mõnel vähem, teisel rohkem, igatahes mingil hetkel muutuvad need kõik "sininahkseteks". Mõned talled leiavad, et ainuõige koht uinakuteks on ema seljas- soe, pehme ja turvaline, nii päeval kui ka öösel. Nüüd on kevadisest portsust jäänud veel 5 poegijat, kes on vist otsustanud teha grupika- kõik on kohe-kohe pudenemas.
Sel aastal siis on juhtunud sedasi, et teine pool mu pisikesest karjast poegib enne jaanipäeva. Karjamaaperioodil poegimine saab olema minu jaoks uus kogemus. Samuti ootan huviga võrdlust rohelise keskele sündinud tallede juurdekasvu võrdlusest tavapäerasemate nö. laudatalledega. Olen vist maininud, et wensleydale tõugu lambad kannavad oma tallesid keskmisest kauem. Enne 148. päeva pole veel ükski poeginud, tavaline on 150-151 päeva, vahel ka päev paar kauem. Seegi kord lootsin väga, et esimene poegija Hot seda trendi ei muudaks ja laseks mul nädalavahetusel Tartumaa Talvisel tantsupeol ära käia. Nii läkski, sain kenasti kaks päeva tantsu vihtuda ja siis esmaspäeval esimesed talled ära näha. Hot tõi tublid kaksikud poisid sünnikaaludega 6,1 ja 5,9kg, millest tänaseks, kui nad 10 päevased, on saanud 10 ja 9,5kg. Siis järgnes terve nädal ootust, sest wensleydale Nora hoidis end tagasi ja poegis alles 152 tiinuspäeval. Kuna tal kõht väga suur ei olnud, siis kartsin, et ta piirdub ühe tallega, lootsin muidugi ikka kahte. Veel laupäeva hilisõhtul , õigemini juba uue päeva esimesel tunni käisin olukorda hindamas ja otsustasin, et uue käigu teen alles hommikul kella 5 ajal. Ja varahommikul siis tunduski, et ometi midagi toimuma hakkab. Noral algasid lõpuks pressid ja tuli ka talleke- kena ja paras 5,2kg poiss. Varsti aga hakkas paistma veel mingi tomp ja appi minnes selgus, et taaskord, nagu ka eelmisel aastal, on üks loode mingil arenguhetkel hukkunud. Egas midagi, kahju oli küll, et ainult üks tall, aga jätsin nad omapead ja läksin veel tunnikeseks magama. Kui siis uuesti lamblasse hommikusele ringile läksin, avastasin aga vel ühe talle. Noral, vaatamata oma suhteliselt väiksemale kõhule, oli siiski üllatus varuks ja nüüd on tal ka tütar, küll vennast terve kg kergem, aga tragi. Siis jälle esmaspäevane poegimine :) Wensleydale ristand Sakita sai asjaga väga kiirelt ja kergelt hakkama- kaksikud poiss 5,3kg ja tüdruk 4,5kg. Ja siis Spoti. Enne, kui tema poegimiseni lähen, siis nagu ikka, oli ta kõht kahele küljele teravalt väljaulatuv. Ja muidugi tema nelja nisaga udar on omaette lugu. Vabandan Spoti ees, nende piltide pärast, aga siiski. Sel korral pidin ka Spoti poegimist päris pikalt ootama- lausa 153. tiinuspäevani. Ootasin väikese kartusega, sest eelmisel aastal oli just sel utel täielik emakakaela avanematus, mis tähendas 1,5 päeva presse, lamba ööseks purjujootmist :) ja naistepäeva hommikul vetarsti abi. Ja kõige selle jandi peale ei raatsinud ma siiski veel seda looma karjast välja praakida.
Seekord aga läks hästi ja poegimine sujus ilusti. Sündis kena priske kirju näoga poiss, 6,7 kg raskune, mis ei ole Spoti puhul mingi ime ja ka mitte rekord. Varsti ilmus ka teine veekott, aga edasi asi ei liikunud. Lõpuks kontrollima minnes selgus, et järgmine tegelane tuleb tagajalad ees. Aitasin pisut kaasa ja veel üks suur poiss oli käes. Kahjuks aga ei hakanud tal kopsud tööle. Üritasin päris kaua aega, aga tulemuseta. Loomulikult oli väga kahju, et Spoti oma suure piimahulgaga nüüd ainult ühe tallega jääb, aga mis teha. Jätsin ema oma tallega tegelema. Kui siis paari tunni pärast neid vaatama läksin, oli minu suureks üllatuseks ilmunud veel üks talleke, väike õeke, kaapekakuke, kui nii võib öelda 5,1kg-se talle kohta :) Nüüd siis on Spoti nimel lisaks suurima sünnikaaluga tallele (7,2kg kaksiktall) ka suurim korraga kantud tallede kaal- 17,5 kg ! Kurjustamist ennetades ütlen, et mu lambad ei ole hirmsal kombel üle toidetud. Põhiliseks ninaesiseks on olnud kuiv hein ja silo, silo kindlalt vähemuses, umbes nii, et iga 5 heinarulli kohta 1 silorull. Tiined uted olen eraldanud umbes 10 päeva enne oodatavat poegimist ja alles siis lisanud neile kaera (kusjuures silo jäi siis ära). ... siis tuleb seda veelgi rohkem viltida. Nimelt pügan oma wensleydale lambaid kord aastas. Aga et enamus neist on uted ja mul on soov neilt peale villa ka järglasi saada, siis kipub ikka mingil hetkel villakiud peenemaks ja pehmemaks minema. See juhtub siis ilmselt tiinuse lõpus ja imetamise alguses, kui organismil suur koormus. Pehmem-peenem vill aga kipub seljas viltuma. Pügaminse võiks ju siis sättida ca kuu enne poegimist. See aga ei sobi enamasti selle tõttu, et siis on ilmad külmad ja päris lauta kinni panna ka neid ei taha. Igati tervislikum on lammastele, et nad saavad ka talvisel ajal vabalt väljas käia. Nii juhtubki, et aegajalt saan lamba seljast juba osaliselt viltunud villaku. Muidugi mitte sellise käkra, millega enam midagi teha pole, vaid kenasti otstest lahtiste lokisalkudega ja lõigatud poolelt kokku hoidva. Poolvildi, eelvildi, libanaha jne. Ja siis ongi hea võtta sellest villakust paraja suurusega tükk, selle kehapoolsed villakiu otsad üle viltida ja saada kena ning omapärane ese. Kui nüüd kellelgi tekib mingeid mõtteid, siis on võimalik mõni tükike vildilokke tekitada.
Supersoodsad hinnad, ainult veebruari lõpuni! Angooralõngad (90%-100% angooravillast) ainult toormaterjali hinnaga 20euri/100g. Kõik ülejäänud lõngad ainult ketruse hinnaga (st. ilma materjali ja eeltöötluse maksumuseta) 9senti meeter. Uued hinnad saate müügilehel angooralõngadel kaalu ja teistel lõngadel pikkuse alusel arvestada. http://liinavabrik.weebly.com/lotildeng.html http://liinavabrik.weebly.com/vill.html
Nüüd on wensleydale ristandite villad saadaval ka pestuna. Esimesed villakud on juba müügilehel. Kes soovis veel justnimelt pesemata villa võiks nüüd märku anda, sest plaan on jõudumööda kogu veel allesolev vill ära pesta. Need lambalõngast kindad valmisid küll juba mõnda aega tagasi, kuid olid pildile võtmata. Nüüd aga ongi ehk õige aeg saabumas, kus käelaba ja ranne tahab veel soojas olla, aga sõrmed kipuvad juba kevadet näppima :)
|
Archives
May 2016
Categories
All
|