Sellised on minu vaieldamatult lemmiku mustriga sõrmikud. Sellel mustril ja kinnastel on ka oma lugu. Ca 25a tagasi, kui oma mehega tutvusin, kandis ta türkiissinise ja musta lõngaga kootud sõrmikuid. Pärinesid need ühest vanast taluelamisest, mille viimane perenaine, vanaproua tädi-Johanna, oli mu mehele tolle lapsepõlves hoidjaks olnud.
Siis kohe ei tekkinudki mul nende sõrmikutega mingit erilist seost ega plaani. Alles mõne aasta pärast, kui juba koos elasime ja nood kindad juba päris kantud ja nõelutud olid, mõtlesin ise uued samasugused kududa.
Noore käsitöölisena avastasin sellelt kindapaarilt palju. Muster oli väga läbimõeldud minu arust, pöidlaalune kasvatamine sujus ideaalselt sellesse mustrisse. Kõikide sõrmede vahel triibud eraldamas käeselja ja pihu erinevat mustrit. Üks-üks soonik oli tehtud keerdsilmustega, mis sobib sellele kindale eriti hästi.
Nüüdseks olen selliseid kindaid kudunud vast kümmekond paari, erinevate värvikombinatsioonidega, erinevas suuruses. Näis millal ja mis looga ma endale uue meeldiva sõrmikumustri leian......