Teisipev. Kui tulin ühte last lasteada viimast, siis nägin, et selles aiaosas, kuhu pidi tulema üks paaritusrakuke, olid kõik mu uted kenasti söömas ja kaks shotlast, kes ka maja juures suvitavad, olid seal, kuhu nad pidiki pärast ümberpaigutusi jääma. Seega ruttu sai kinni pandud kitsas ühenduskoht aedade vahel. Ja siis läks lahti "valede" uttede teisele poole paigutamine. See võttis paar ämbrit kaera ja pea tund aega veenmist- meelitamist- püüdmist ja läbi aiaaugu suunamist. Kaks tegelast pidin küll hiljem pikemat teed pidi teise aeda talutama, sest mitte ei lasknud nad ennast kinni võtta.
Selle aktsiooni tulemusena olid ühes aias valmis 7 utte Presleyd vastu võtma.
Siis jäärade aia juurde. Presley sai kaela kaelarihma, mis suvega paisunud tegelasel veel vaevu viimasesse auku kinni mahtus:)
Kaerapang nina ees, soostus jäär koos minuga liikuma autode "lasilasse". Seal tegime väikese peatuse. Puhastasin jäära sabataguse, mis ühe kõhulahtisuse tuemusel väga näotu oli, ei kõlba ju pruutide juurde sellisena ilmuda. Lisaks sai Presley endale peale rihmad- ilusa rohelise kriidiga paaritusrakmed.
Enne aeda minekut põikasime sisse mu köögiviljahoidlasse, kus jäär nõustus kaalule astuma. 120kg on just paras mõõt ühele 2,5 aastasele härrale.
Ja siis uttede juurde. Jäärale kiituseks väike kaerasuutäis. Ja kui ma 10 minuti pärast uuesti vaatama jõudsin, oli esimene utt juba "värvitud":)
Seega- jäär töötab, rakmed töötavad. Õhtul muidugi segus, et mõlemad töötavad isegi liiga palju- utt nägi välja selline ja enam kui pool värvist oli otsas. Muidugi napsasin ühe villatupsu ja proovisin igaks juhuks, kas see ka pestes uuesti valgeks saab- no sai ilusti.
Noored jäärad olid küll juba nädala jagu varem vanadest eraldatud ja saanud harjuda oma uue aiaosaga. selle võrra oli nüüd lihtsam ja kindlam ka, et nad tagasi ei trügi, kui uted kõrvale vanamehe juurde tuuakse.
Järgmisel hommikul oli mõlemas paaritusaias veel üks "värviline"- Scott maalib rohelisega. Ja Presley teisena ette võetud töö oli saanud tagasihoidlikumalt värvi, nii et ehk kolmas-neljas on juba parasjagu väike märgike ainult. Scotti skoor on nelja päevaga 3 utte:) ja kokku kahe jäära peale siis 5. Päris tubli protsent kogu mu väikesest karjast.
Ei tea kas ehk see värvikriit on mõeldud külmema ilma jaoks, et siis ei ole nii pehme ja ei anna niipalju värvi? On selline hästi pehme rasvakriidi taoline.
Seljas need rihmad tundub et ei häiri jäärasid põrmugi. Eks paistab, kas vill nende all kannatada saab. Esialgu olen küll rahul, talvel saab siis ilusti valmis olla teades enamvähem õiget poegimisaega oodata.
Noored uted aga saavad nüüd erikohtlemist- tõime neile ette rulli ristikusilo ja kodustan- taltsutan neid kaeraga. Mitte et nad metsikud ja arad oleksid, aga parem ikka ehk saab. Ja loodan, et nad kosuvad kiiresti. Seda selleks, et plaan on noored paaritada kusagil jaanuaris. Kui tegemist oleks väiksemas mõõdus jääradega, oleks enamus noori valmis juba praegu jäära juurde minema. Meie poistele aga ma neid küll veel ei usalda. Puhastel wensleydaledel muidugi veel ka see esimese pika villa kasvatamise teema. Eks siis mõne kuu pärast otsustan.