Nüüd siis jõudsin niikaugele, et kraasisin ära võrdses kaalus valget wensleyd ja pruuni finulli. Sellised siis eraldi ja kokkusegatuna (keskmine tuts pildil).
Ketrust alles alustasin. Ja millal valmis saan ei tea, sest pole aega korralikult järjest teha. Ikka natukese kaupa, nagu lapsed-loomad-ja muu majandamine laseb. Sellest tulenevalt aga kipub ikka natuke ebaühtlaseks asi, mitte eriti hullu midagi, aga minu silma- käe jaoks ikka. Eks korrutamine teeb ka pärast paremaks asja. Ja muidugi wensley on kiuna segus nii domineeriv, et peab eriti hoolikalt jälgima kraasitutsust välja tõmmates, et ühtlane saaks.
Aga tuleb ilus (pool)läikiv ja see värv meeldib mulle, kui pastelltoonide armastajale.
See pruun finulliutt ise on muidugi paras tünder juba, ise max 3 kuud tiine. Näis kas seekord on tal rohkem kui 1 tall tulemas. Aga teades teiste rootslaste kasvatajate läbi, et need ongi sellised erilised aamid, siis .... Ainuke, mida kardan (ka oma osade väiksemate ristanduttede
puhul), et talled liiga suured ei oleks ja poegimine probleemitu tuleks. Wensleyd ei ole oma sünnikaaludelt muidugi sugugi suuremad, kui teised tõud, nii et küllap läheb kõik hästi.
Ilm on lahe, kevad tuleb!