Kuna minu elus ja töös on toimunud muudatusi, siis kahjuks ei jõua ma enam kodulehel infot värskena hoida. Vabandan kõigi ees, kes siia ikka aegajalt piiluvad ja midagi uut ei leia. Küll pole aga minu wensleydale lambad, vokilõngad jm. kusagile kadunud, vaid on nüüd leitavad Facebookist leheküljelt Liinavabrik OÜ. https://www.facebook.com/Liinavabrik/

Kuna asusin hiljuti tööle uude just avatud väikevillavabrikusse, siis ka sealsete tegemiste info on leitav FB-s https://www.facebook.com/muruvillavabrik/

Loodan teile ikka silmailu ja elamusi pakkuda nii oma villaloomade kui ka käsitööga ning ehk vahel jõuan siia ka mõne blogipostituse lisada.

Kohtume FB-s ;)

Selle aasta viimasel päeval saab kirja lugu sellest, kuidas minust sai "LambaLiina" :) ehk siis lambapidaja. Nii mitmedki lambahuvilised või villasõltlased, kes minu juurde sattunud, on seda ka juba kuulnud, kuid olgu siis see päris alguse lugu kõigile lugeda.

Nimelt minu lapsepõlvekodus oli väike karjake lambaid, kevadeti koos talledega ehk max.15 looma. Ja lambad mulle meeldisid, minu meelest ei olnud armsamat loomalast, kui lambatall. Veidi suuremana tegelesin ka nende pügamisega. Loomulikult oli tüütu peaaegu käsitsi neile suvel heina teha, aga mälestused olid siiski pigem head.

Kui ma siis juba oma perega elasin, rääkisin ikka, et üskord teen ma endale lambafarmi, kus 107 lammast- 100 endale ja 7 huntidele. (seda viimast juttu ma nüüd, pärast sellesügisest hundirünnakut, kus kaotasin 3 wensleydale noorjäära, enam ei räägi).

Seda lambafarmi juttu räägiksin ma võibolla siiani, et kunagi....., ükskord.....
Aga siis ühel kevadel, kui ma viimaseid nädalaid oma kolmanda lapse ootel olin, kinkis mu vanem tütar mulle emadepäevaks kaks lambatalle :)
Need esimesed olid tumedapealised ristandid, aga vill päris oma lammastelt viis mind ketramise ja uue erilise villalambatõuni.

Tuleval kevadel on siis pisike juubel 10 aastat minu esimestest lammastest. Ja see kogus 107 on ka suvisel talleperioodil ületatud, ületalve hoian lambaid siiski vähem ja põhikari on veelgi väiksem. Kuna tegemist siiski erilise villaga loomadega ja pügamise jmt. tegelen üksi, siis rohkemaks pole võimu.

Head tulevat aastat kõigile lamba- ja villasõpradele!

Tasapisi tegelen lammaste pügamisega, ei saa pügada, sest lokid pole pestud, ei saa pesta, sest pole aega.....
Aga siiski, mõni villak on jälle lisandunud.

Noorhärra Stig, 1aastane 50%wensleydale- 50%finull, teine pügamine.
Selle villa otsad on veel tallevilla moodi pehmed, kehapoolne ots aga laseb aimata, mis sealt edaspidi tulemas on. Ja julgen lubada, et see saab olema fantastiline vill, wensleydale läige ja lokk ning finullilt päritud pruun värv. Nüüd jääb ainult oodata ... kevadeni.
Täna pügatud villast pihutäie pesin endale prooviks, ülejäänud 1,3kg on soovijatele olemas.

Veel leidsin ühe sügisel pügatud väga vahva säbrulokilise 75% wensleydale tallevilla. See kah saadaval :)

Lõpuks olen jõudnud ka pügamisteni (ots sai lahti tehtud küll juba vabariigi aastapäeva eel 16 wensleydale ristandute pügamisega). Viivitasin seepärast, et tahtsin pikad villad juba lammaste seljas ära pesta. Selle jaoks on aga vaja sooja ja päikeselist ilma, et vill ka kiiresti ära kuivaks. Need ilmad nüüd ka tulid, aga pesemiseni ikka ma ei jõudnud, üks wensleydale jäär välja arvatud, aga tema sai pestud alles pärast laulatust .... ptüi, pügamist :)
Täna võtsin otse karjamaal ette noore 1 aastase wensleydale ute Bella. Talle oli see esimene pügamine st. tema tallevill sai kasvada veidi üle aasta. Pikemad seljalokid on peaaegu 30cm pikad.
Pärast pügamist kumab wensleydale tõule iseloomulik hallikas-sinakas nahk läbi lühikese  villa. Ja lühike vill, mida pügamise käigus üritan selga jätta ca 2cm, läigib päikese käes silmipimestavalt.
Bella vill on saadaval.

Eelnevalt said pügatud 2 aastased jäärad Big Scott jun. ja Houston. Ka nendelt tuli kenasid vaksapikkuseid lokke. Osa sellest saagist on juba müüdud, osad lokid veel saadaval.
Aastase jäära Nelsoni vill aga oli hiljuti millegitõttu keha lähedalt viltuma hakanud. Nüüd ootab see veidi töötlemist, et saada nö. libanahaks. Lokid on igatahes uhked ja kui viltimine õnnestub, peaks tulemuseks olema ilus asi. 

Kaks mustavillalist tegelast ka. 4 aastane wensleydale ja finulli ristandjäär Olle, kellel ka veidi hallikat kiudu kasukasse viskab. Ja see kasukas on suur. Olle lokke ootab juba mitu viltijat ja nukumeistrit. Kui midagi üle jääb, siis läheb "vabamüüki " ka :)

Siis tallevillas 10kuune Ronja, kel 50% wensleydale verd, 25% finull ja väiksemas koguses veel muudki. Pruuniks pleekinud pealmise villakihi alt tuli lõpuks välja kena sitikmust tegelane. Ülipehme vill on ka müügiks.

Saadaval on ka osad talvel pügatud 50% ristandite villad ning üht-teist veel. Tulemas aga päris hulga puhtavereliste ja 75% wensleydalede villasid. Jälgi müügilehte (ka FB Liinavabriku lehte) või küsi kohe meilitsi või mobiilitsi.

See seelik valmis tegelikult juba talvel, aga pildistada ei saanud ega saanud. Küll polnud õiget ilma, küll puudus õiges mõõdus modell..... Lõpuks saigi modellina kasutatud sellist väheke "alamõõdulist" :) , sest seelik ise on suuruses M (ilmselt sobiks ka suuremale S-le ja isegi väiksemale L-le). Läheb müügilehele!

Malviina ehk helesiniseks värvitud lokid wensleydale Helinori seljast ...

... said kokku valge samojeedi koera pehme aluskarvaga.

Tulemus on kaunis ja pehme ja sinine-sinine ...

Ma tean, et nende uus kohtumine on juba kokku lepitud ja siis lubas Malviina veidi tagasihoidlikum olla :)

Selleks korraks siis jälle läbi see poegimistrall. Peaaegu, sest 3 noort utte on veel lähipäevil poegimas.
Öövalveid oli ka nädala jagu, aga midagi ekstreemset ette ei tulnud õnneks. Mõned väiksemad aitamised tuli teha.
Küll aga tuli erinevaid nö. rekordeid ja üllatajaid. Esiteks minu vana hea Spoti kolme tütre puhul (need on 50% wensleydaled ja veidike sees ka zwartbleesi veresust).
Esimene neist, Reet, tegi oodatult (üsna sale kõht) üksiktalle, aga see utt oli pirakas 7,5kg. Oma suuruse ja ruumipuuduse tõttu alguses veidi kõver, aga nüüdseks juba kenasti õigeks "tõmmanud". Reeda kaksikõde Riina, kes ka väga suure kõhuga ei olnud, üllatas aga kolmikutega. Neid kohe pärast poegimist vaadates oli küll arusaamatu, kuidas nad kõik ema kõhtu ära mahtusid. Kaks utte ja jäär, kaaludeks 6; 4,7 ja 4,3kg. Ning nende kahe lamba noorem õde Kõrvik, eriti suure "kondiga", esmapoegija, aga suhteliselt sale tiinuse mõttes, sai samuti maha piraka tallega 7,4kg jäärake.

Teist tüüpi üllatus tuli Soodilt- nimelt kolmikud poisid (75% wensleydaled), kellest 2 süsimusta villaga!! See saab pärit olla ainult nende vanavanaisalt, kes oli Islandi tõugu jäär, küll valge villaga, aga ilmselt siis oma tõu värvilist geeni nii palju edasi andev, et tema valge tütre valge wensleydalega saadud valge tütar valge wensleydalega paaritades sai mustad lapsed :)
Siis wensleydale-finulli ristand Britta, kes oli tohutu kõhuga ja pea olematu udaraga. Temalt siis üksainuke, aga see- eest priske poiss. Ja pärast poegimist on Britta sama suur.
Seevastu üsna kõhnuke ristand Lotti tõi sellele vaatamata kaksikud tüdrukud. Need aga on tillukesed 2,2 ja 3,1kg. Allpool on ka üks pilt, kus sama vanad 2,2 kg ja 7,4 kg sünnikaaluga talled kõrvuti.

Veel üks rekord oli see, et kahe ööpäeva jooksul sündis 19 talle, mis on üle kolmandiku kogu talledest. Päris hea ajastus! Tuli juba tunne, nagu oleks mingi suurem kari, et korraga nii palju poegimisi.
Samuti oli sellel aastal iseloomulikuks, et tiinused kestsid pikemalt. 146-147 tiinuspäeval oli ainult 2 poegimist, enamus poegisid 149-150 , päris mitmed 153-154 päeval ja üks isegi 155 tiinuspäeval.

Puhtatõulisi wensleydalesid sain juurde 12, neist ainult 4 utte. Nii et uusi uhkeid poisse kosilasteks on jälle kasvamas :) Eelinfona ka juba seda, et suve lõpus- sügisel pakun müüki ka 75% wensleydale veresusega utt-tallesid. Ja ehk tuleb ka üllatuspakkumisi ;)


 

Mõningate planeeritud pügamiste käigus (kaks musta ja kaks pruuni, wensleydale-finulli erinevate veresustega ristandtalled)...

.... sai täna teoks ka üks spontaanne pügamine. Nimelt otsustasin viia noore wensleydale ute Helinori juuksurisse.
Esialgu lasin ta lokkidel langeda kenasti püstijalu....

.... aga kuna ta ei viitsinud eriti pikalt ühe koha peal seista, siis lõpp läks ikka vanamoodsalt- Helinor põrandale külili ja nii meeldis talle asi juba rohkem. Ei mingit rabelemist, pigem nautis ja puhkas.

Villa sai omajagu, pea 2,5kg, kuigi kasvada on see saanud ainult natuke üle 7 kuu. Ja need kenad lokid on loomulikult ka saadaval. Näputäis nendest mustadest-pruunidest tallevilladest ehk ka.

Peavalu vähendamiseks jõulukinkide valimisel pakun välja mõnusad lambanahad. Omamaisest väikesest karjast pärit veidi erilisema villaga lammastelt Jõgeval pargitud. Vaata http://liinavabrik.weebly.com/nahad.html ja vali meeldivaim.

Saadaval on uus kogus kraasvilla. Seekord on see tehtud 75% wensleydale veresusega nooruttede ja tallede villast ning seepärast ka eriti pehme. Kogused näha müügilehel.
Samuti on väike proovipartii puhtaverelise wensledale kraasvilla soovijatele pakkuda.