Esmaspäeva õhtul oli näha, et Minnil hakkab poegimine kätte jõudma ja teisipäeva hommikul olidki kaksikud tüdrukud laudas.
Kõik tundus esialgu ok, aga kui paar tunni pärast üks talledest väga häälekas oli, läksin ute udarat kontrollima. Olidki lapsed söömata, sest mõlemal nisal veel korgid ees. Need tulid ilusti ära, aga ühel nisal selgus, et on suuremat sorti ummistus. Nii totaalselt kinni pole veel ükski varem olnud. Masseerisin-mudisin ja püüdsin seda tahke rasva taolist ollust eest ära saada, aga tulutult. Teisest nisast said talled vähemalt oma esimese terne kätte. Ei olnudki muud abi, kui õhtul lõpuks Lille juhtnööride järgi torkasin selle ummistuse lihtsalt läbi. Selleks ajaks muidugi oli tekkinud juba piimapais/ põletik ja piim ei taha hästi välja tulla. Sai ka antibiootikumikuur peale ja käin masseerimas ja piima välja pigistamas. Loodan väga, et saame selle udarapoole tööle uuesti.

samal ajal, kui Minniga tegelesin, paistis kõrvalaias aga Spoti poegimisega algust tegevat, juba hommikul olin märganud, et kõht alla vajunud. Vahepeal oli vaja toas toimetada ja kui ca tunni pärast lauta naasin, oli üks hiigelsuur tall Spotil juba tissi otsas. Tüdruk!
Kuna see tall oli tõesti ülisuur, siis arvasin küll sellega piirduvatki, aga siiski mõne aja pärast otsustas utt veel teisegi tütrega hakkama saada. Ega seegi just palju väiksem olnud. Kaalud siis hiljem said fikseeritud 7,1kg ja 6,2kg. Päris ootmatu mu jaoks selline suurus ja veel kaksikutel. Utt muidugi on ka päris suurt kasvu ja sai kõigega kenasti ilma abita hakkama, teine poegimine ka tal. Ja sellised suured talled on ka hästi tugevad ja krapsakad. Kohe püsti ja tissi otsimas.

Nüüd on siis jäänud veel kaks ootajat- wensleydale Nora ja segavereline Kämbu. Mõlemad peaksid kohe-kohe tegema. Ülejäänud kamp- noored wensleydale ristanduted, finull Pippa ja wensleydale Gala peaksid poegima mai alguses. Põnevusega ootan siis esimesi 3/4 veresusega wensleydalesid :)

Ei midagi uut- reedel üks paar tüdrukuid Hallilt- 50% islandlaselt.
Kas teate, kuidas põhja lühisabalised lambad tegelikult oma lühikesed sabad on saanud? Uttede järjekindla tallesabade kärpimistöö tulemusena. Ja kui praegu üks seda verd lammas lapsed saab ja talle tundub, et saba on ebasobivalt pikk, siis ta lihtsalt närib selle lühemaks :(
Sama utt tegi selle triki ka eelmisel aastal, sel korral piirdus ühe tüdrukuga, teisena sündinul jättis pika saba alles.
Muidu aga läks see poegimine väga ilusti ja õppe- eesmärgiliselt. Väike tütar mõni päev varem avaldas soovi, et tema tahaks näha, kuidas tall sünnib. Nii mu väiksemad lapsed saidki näha kahe talle ilmaletulekut. Tüdrukud- 4,4kg ja 4,6kg.

Täna pärastlõunal aga ka esimesed selleaastased puhtaverelised wensleydaled. Huvitavalt paari musta laigukesega tüdruk- 5,5kg. Ja eriti pika vahega, 3 tundi, ka täpselt sama raske vend. Täpselt see, mida mul tarvis- just sellelt utelt jäärakest saan edaspidi oma karjas kasutada. Ääretult krapsakad ja tegusad- mõne minutiga hakkasid kohe püsti ajama ja süüa otsima.

See on külakuhi, mis moodustub lasteaias uneaegadel.

Jätkuvalt tuleb meil karjalisa paarikaupa. Eile varahomikul poegis utt, kellel arvasin küll rohkem tallesid olevat. Kõht oli väga suur tal ja vajus alla juba pea kuu aega tagasi, nii te kõndimisega oli raskusi. Aga ometi sündisid kaks täiesti keskmit kasvu talle- utt 4kg ja jäär 4,4kg.
Plaanis küll polnud enam sel aastal talledele nimesid panna, vähemalt poolverelistele, või no siis vähemalt poolverelistele jäärtalledele. Aga siiani on siiski kõik omale nimed saanud :) See paar nt. jäär- Kaks ja utt Ainult.

Ka üks vanem tumedapealine paistis tegudeootel. Lõunaajal siis oligi tal laps olemas, üsna suur valge tüdruk 5,4 kg. Olin veidi pettunud, paistis, et rohkem ei tule midagi ega kedagi. No mis siis ikka- ilus suur valge ja lokkis villaga tüdruk, nagu isa :) Asjatasin tükk aega laudas, tekitasin uuele perele eraldusaia, pildistasin jne.
Aga siis minu üllatuseks heitis utt pikali, punnitas paar korda ja tuligi veel üks väike tüdruk (vasakul pildil)- 3,9 kg st. poolteist kg vanemast õest väiksem! Ja kuskil poolteist tundi oli nende sündide vahe. Tavaliselt käib ikka hulga kiiremini. (Markantsemaid erandeid on muidugi ka lugeda olnud :) ) Seekord oli siis väikese erandina mitte poiss/ tüdruk paar :).
Poegimiseks on minu meelest need wensleydaled ja ristandid küll suhteliselt lihtsad- kitsad pead teevad uttedele poegimise kergeks.


Siia veel pilt 50% utt-talle villast (väikese tütre poolt Lottiks nimetatu) ja väikeõe Hilja kirjatud sokkidest :)

Kuna lambarindel valitseb vaikus- ootus ja midagi veel raporteerida ei ole, siis vahepeale üks sõrmikujutt.

Sellised on minu vaieldamatult lemmiku mustriga sõrmikud. Sellel mustril ja kinnastel on ka oma lugu. Ca 25a tagasi, kui oma mehega tutvusin, kandis ta türkiissinise ja musta lõngaga kootud sõrmikuid. Pärinesid need ühest vanast taluelamisest, mille viimane perenaine, vanaproua  tädi-Johanna, oli mu mehele tolle lapsepõlves hoidjaks olnud.
Siis kohe ei tekkinudki mul nende sõrmikutega mingit erilist seost ega plaani. Alles mõne aasta pärast, kui juba koos elasime ja nood kindad juba päris kantud ja nõelutud olid, mõtlesin ise uued samasugused kududa.
Noore käsitöölisena avastasin sellelt kindapaarilt palju. Muster oli väga läbimõeldud minu arust, pöidlaalune kasvatamine sujus ideaalselt sellesse mustrisse. Kõikide sõrmede vahel triibud eraldamas käeselja ja pihu erinevat mustrit. Üks-üks soonik oli tehtud keerdsilmustega, mis sobib sellele kindale eriti hästi.
Nüüdseks olen selliseid kindaid kudunud vast kümmekond paari, erinevate värvikombinatsioonidega, erinevas suuruses. Näis millal ja mis looga ma endale uue meeldiva sõrmikumustri leian......

Esimesed kaksikud on nädalased, teised 6 päevased. Huvi pärast tegin täna hommikul kaalumise. Tulemus mu meelest üsna hea- nädalased kaaluvad 7,2 ja 7,3kg ehk siis lisandunud 2,1kg. 6-päevased kaaluvad 6,9 ja 7,1 kg st. juurdekasv sama, mis esimesel paaril. 
 
Järgmised 2-3 utte, keda ootasin ka kohe poegima, on aga teinud väikese tünga. Siit järeldus, et tuleb järgida paaritusrakmete kasutamise soovitust, vahetada iga 2 ndl. tagant märkevärvi. Neist nimetatud uttedest ühte ma teadsin, et võib olla ümberinnelnud. Kaks aga olid küll jäänud märkamata, et sügisel nad samuti uuesti märgiti. Teise värviga oleks see kohe näha olnud. Nüüd juba väikest kogemust omades saan öelda, et välised tunnused poegimise aja suhtes ei pruugi alati ja kõigil uttedel paika pidada. Ühel on udar juba pea kuu aega suuuur, üks ähib pidevalt ja sabaalused ka nii ja naa. Et siis ikkagi paarituspäeva teades on asi kindlam, niisama märkide järgi ei saa ütelda, kas jäänud nädal või hoopis kolm :) Aga eks siis tuleb üks tegus nädal see järgmine.... loodetavasti...

Seni aga olen natuke kedranud, tellimise peale "purunematut" sokilõnga, pildid ka müügilehel.

Ja väga hea meel on edasi anda ühe villaostja tagasisidet :) - sai ta wensleydale ristandite nn. teise pügamise pesemata villa ja kiitis väga- kerge pesta, kraasida ja kedrata :) Pilti ilusatest lõngadest näitas ka ja mina olen rõõmus :)

Lumi sajab ja sulab- kevad? Kümmekond päeva tagasi igatahes oli kuulda vareste tüli maja taga puude latvades. Tea kas kaklevad juba kevade ootuses paremate pesapuude pärast?

Päris kevadekuulutajad aga ilmusid eile hommikul :)
Tänu paaritusrakmetele ja uuele laudale on selle talve talleootus kulgenud hulga rahulikumalt (kui mitte arvestada uue viiruse kartust). Esimest poegijat ootasin kõige varem 6.veebruariks, siis pidi saama täis 147 päeva. Üsna täpselt läks, 7.veebruari hommikul sündisid selle hooaja esimesed poolverelised wensleydaled. Kõik kulges väga ilusti st. 7.30 ei olnud utt küll veel kohe poegija nägu. Aga kolme tunni pärast kakerdasid juba talled suurte vahel.
Paigaldasin siis ühe vaheaia ja panin uue pere sinna, et värske emme ninaesist veidi alles ootajatega võrreldes muuta ja pisikestel turvalisem oleks.

Väga kribud tundusid esialgu need uued olevused, poiss ja tüdruk. Aga õhtul kaaludes ei uskunud ma numbreid esialgu ja kaalusin teist korda üle. Pärast toas kontrollisin veel kaalu suhkrupakkidega...... Aga jah, täiesti korralikud kaalud 5,1 ja 5,2kg. Neil wensleydel on lihtsalt nii pikad koivad ja kiitsakas pea, et petab silma täitsa ära.

Tänaseks ootasin järgmist utte poegima. Ja hommikul lauta minnes leidsingi järjekordsed värsked kaksikud. Küll mitte minu oodatud lambalt, vaid ühelt teiselt, keda arvasin päev-kaks hiljem poegivat. Mis te pakute?..... loomulikult poiss ja tüdruk :) Kaalud samad 5,2kg. Need siis samuti pooleverelised wensleydaled, aga poiss paistab kohe silma villa alt kumava tumeda nahaga ja sellise "õige" villaga.  Et siis kui ma siiani olin plaaninud, et nüüd sündivad poolikud jäärtalled saavad kasvada jaanini, siis selle puhul tuleb vist teha erand ja jätta igaks juhuks jääraks kasvama.

Läksid nad siis ka eilsele pesakonnale seltsiks eraldi aeda. Ja vahvalt vennastuvad kohe omavahel talled.

Mõned pildid ka loomulikult :)