Niisiis on mul nüüd tänu Airile uus väga vahva villaloom- angoora küülik Navigator. Väga vahva uudishimulik tegelane. Täna oli plaanis teda ka esimest korda pügada- näis kas saan niipalju jõudu kokku võetud.
Siis- sõbrapäeval sündisid lõpuks ometi ka järgmised wensley ristandtalled. Noorel utel ja jälle kaksikud poiss ja tüdruk. Sünnikaalud 3,2 ja 3,4kg, hullult peenikesed kribud. Kuna uted on mul kevadise pügamisega (edaspidi pean ikka kindlasti neid ka sügisel pügama), siis tundus, et talledel tekib nisade leidmisega raskusi, esimene hakkas juba musta kintsuvilla lutsutama. Igaks juhuks pügasin siis kiirelt kintsud ja kõhualuse ära, vaatepilt on kentsakas, aga vähemalt ei ole sealt miskit probleemi karta. Kogu selle toimetamise peale kippusime lastega tearisse hilinema- Vanemuine ja "Nukitsamees", nii et talledele said nimeks Iti ja Kusti :)
Siis üks nördimapanev asi, mille tõttu ma siiani ennast süüdistan. Lõunaajal lammaste juures käies märkasin, et mu kõige vanema utel ripub saba all veekott. Eelmisel õhtul nägin tal ka väikest limatilka. Selge- sealt siis tuleb varsti midagi. Ootasin tunni, ootasin veel, sest lugesin, et veekoti ilmumisest võib minna max 6 tundi. Kui ma siis lõpuks otsustasin, et asi pole õige, oligi juba hilja. Võtsin välja kaks surnud talle. Tagantjäreletarkusena sain ar, et kui ma seda veekotti nägin, oli see juba katki ja oleks pidanud kohe asuma abistama. Kalliks läinud tarkus kahjuks.
Veel oleks pidanud mind ärevaks tegema asjaolu, et see on utt, kelle esimesel poegimisel leidsin ka hommikul kaks surnud talle. Ilmselt sama teema, et sünnitegevus pole piisavalt tugev ja talled hukkuvad sünniteedes. Seekordsed olid poiss ja tüdruk 5,5 ja 5kg, nii et ei midagi liiga suurt suure ute kohta. Ja eelmised talled tal jäid kääbusteks, seega ootab teda kindel prakeerimine. Kahjuks.
Heaks küljeks siis see, et olen nüüd saanud kogemuse, kuidas talle lambast välja aidata.
Veel mõtlesin , et peaks ehk seda utte katsuma lüpsta ja ternest külmutama?
Ja siis veel üks päris ammu alguse saanud asi, mis kajastamata. Nimelt sai sügisel alguse uue lauda ehitus. Betoonpõranda valamine sattus nagu kiuste sellisele ajale, kus paar nädalat külmakraade oli, tuli siis seda katta ja jälgida rohkem.
Siis oli veidike pausi aga jaanuaris läks lahti ehituseks. Mis varsti jälle suure külma tõttu seiskuma pidi. Praeguseks on laut jõudnud sarikapeoni. Ja tuleb mainida, et vastutuse selle uhke ehituse eest on võtnud enda kanda kohalik ehitusmeister Martin Erm ;)